FT Eesti meistrivõistluste 1. etapp 2022
Meie klubi on ENFTA liige. See on au ja loomulikult ka vastutus. Vastutus tähendab seda, et peame igal aastal korraldama ühe PPI48 võistluse ja kahepäevase Eesti meistrivõistluste etapi. PPI48 etapi korraldamiseks on meil vajalikud asjad juba ammu olemas ja sellega probleeme pole olnud. FT võistluse korraldamiseks vajalike asjade nimekiri on aga pikk 😊 Mõne aastaga oleme pisitasa hankinud enamuse vajalikest vidinatest. Väravapostid, märkide numbrid, nöörid ja mis kõik veel. Peamisi asju – võistlusmärke, oleme siiani laenanud teistest klubidelt. See on teinud aga võistluse korraldamise eklektiliseks. Lisaks veel vanematelt lapsepõlves saadud õpetussõnad: „Ära valeta, varasta ja laena!” 😊 Selle aasta FT 1. etapi tegime juba oma klubi märkidega. Märkide pihta laskmisele on eelnenud pea paariaastane ettevalmistus periood. Ideed said paberile visandatud 2020 aasta sügisel. Sellele järgnes pisikeste eskiiside suuremaks joonistamine A4 ehk lõpliku formaati.
Algne idee, et märkide pindala on kõikidel kujudel samasuur, leidis lõpuks ka realiseerimist. Miks selline idee? Ikka selleks, et hilisemalt oleks neid lihtsam käsitleda, ladustada ja transportida. Kui erinevad loomad, linnud ja putukad said õigetesse mõõtudesse tuli need joonised pildistada ja siis arvutis vektoriseerida. Kõik see võttis päris mitu õhtut ja nädalavahetust, kuid lõpuks olid putukad mutukad dwg formaadis valmis. Järgmine etapp oli insener Tõnise teha. 2D dwg failid pidid saama omale 3D väljundi 😊 Ka see protsess kulutas nii mõnegi kuu. Lõpuks olid valmis 25 esmaklassilist 3D tööfaili, mida sai arvutis igatpidi pöörata ja vaadata.
Järgnes korraliku metallitöötlusfirma otsing. Leidsime. Metallimeestel oli lõbu laialt, kui nad meie kärbseid ja kopraid laseriga lõikasid 😊 2022. aasta veebruaris tõi kullerfirma 250 kilogrammi metalli meie ukse taha. Üks etapp oli läbi. Leppisime klubiliikmetga kokku, et pühendame ühe nädalavahetuse Pühale Üritusele 😊 Kogunesime kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Metallihunnik oli masendavalt suur. Alustasime algusest: metalli harjamine, puhastamine, ettevalmistused keevitamiseks ja värvimiseks. Esimese tööpäeva lõpus oli tunne, et üks nädalavahetus tuleb veel leida … Pühapäeva varahommikul jätkasime pooleliolevate tööprotsessidega. Raske on hinnata tööle kuluvat aega, kui sa pole enne midagi sellist teinud. Kuidagi hästi hakkasid asjad sujuma ning selgus, et märkide lõplik komplekteerimine ei olegi nii ajamahukas töö. Poldid mutrid külge ning märk märgi järel said valmis. Uskumatu, aga lõpetasime puhketööpäeva kella kolmeks. Tehtud! Nüüd jäi veel oodata lume sulamist ja kevadet.
No kevad tuli kalendris ettenähtud ajal, mis aga ei sulanud, see oli lumi. Üldine talvine olemine jätkus nädalast nädalasse. Võistluspaika autoga ligi ei pääsenud. Põhjarannikul sulas lumi märtsi lõpuks. Sisemaal ei toimunud mingit muutust, aegajalt sadas seda valget asja isegi juurde. Ühel hetkel peab tegema otsuse, et kas saame ikka mai teisel nädalavahetusel Eesti meistrivõistluste etapi korraldada. Närvilisust lisas ka see, et kevadilma polnud kuskil. Öösiti miinuskraadid ja ega päeval temperatuur palju üle viie soojakraadi ei küündinud. Aprilli keskel asi muutus, nädalaga kadus lumi ka võistluspaigast. Etapini oli jäänud kolm nädalavahetust. Märgid said Lukule ja siis oli käes tõehetk. Olime siiani teinud kõik protseduurid märkide valmistamisel arvutis. Arvuti andmetel pidi sellise tehnilise lahendusega märk töötama. Reaalselt polnud me teinud mitte ühtegi testlasku uue märgi pihta. Panime üles paar märki, tegime võistluskutse jaoks pildid ja siis… Esimene lask, pihta, märk kukkus ning tuli ka nöörist tõmmates üles ja lukustus. Uhh, korras! Nüüd oli vaja veel uued rajad välja mõelda ja märgistada. Sellega tegeles meil Jane, ta sai kasutada kogemusi, mis omandatud kahel FT võistlushooajal. Meie tegelesime samal ajal märkide häälestamisega. Värskelt värvitud märke on vaja logistada edasi tagasi ja panna ka pisut määrdeainet. Saime esimest korda aimu sellest, millega Jane tegeles, nädal enne võistlust. Jane saatis meid metsa märgikinnitusi panema. Mitte midagi ei saanud aru 😊 Märgid olid risti rästi, loogilistest kohtades polnud märki ja mitteloogilisestes kohtades oli 😊 No nii, tundus, et tuleb huvitav võistlusrada. Päev enne võistlust panime üles ka märgid ning nöörid. Nüüd selgus raja keerukus kogu oma ulatuses. Võtmesõnaks oli „tähelepanu”. Mets oli kevadiselt raagus, väravast paistis korraga mitu märki, nöörid olid ainukesed orientiirid õige märgi leidmiseks.
FT 1. etapi kirjeldus on sama jutt, mille kirjutasin ENFTA lehele. Kellel see loetud võib nüüd hoopis vaadata pilte eelpool kirjutatud sündmustest.
Võistluspäevaks olime tellinud pisut soojema ilma, kui sellel kevadel kombeks. Loomulikult ei ole ju päikesepaistel ja tuulevaikuses mõtet FT võistlust pidada. Paar kõnet sinna kuhu vaja ning saime ka korraliku edelatuule Lukule Aasta esimene võistlus on ikka natukene teistmoodi. Ei mäleta enam, kuidas kotil istuda, alati ei tule ka meelde enne lasku püssi laadida ja ilma ühegi puulehe või siis rohukõrreta on päris keeruline aru saada, kust suunast ikkagi need tormiiilid puhuvad. Hoolimata kõigest segadusttekitavast, hakkasid siiski märgid kukkuma ja punkte muudkui tuli. Peale võistlust on mõnel laskuril rohkem punkte ja mõnel jälle vähem Täpselt nii nagu igal FT võistlusel. Esimene võistluspäev sai lõpetatud sooja seljanka ja pirukatega. Külalised lahkusid ja meie läksime märke värvima. Hakkas sadama külma, mitte sooja vihma. Järgmisel hommikul oli metsas täpselt 1°C. Päike paistis, kuid oli külm, vastikult külm. Iga tunniga muutus ka tuul tugevamaks. Seekord tellisime tuule puhuma põhjakaarest, ikka selleks, et oleks võimalikult ebamugav Midagi aeti meie tellimusega segi, sest päris tormituult me ei soovinud, aga kohal see oli. Võistluspäeva alguses plagisesid tuules klubide lipud ja märginöörid. Kõik soojemad riided läksid selga ja siis radadele. Päev kulgedes soojemaks ei läinudki. Tuul muutus kohati tormiseks ja siis järgnes suhteliselt vaikne hetk. Millisel hetkel kellelgi õnnestus lasta, oli puhas õnnemäng. Punkte kogunes ja päeva lõpuks selgusid ka võitjad. Nii nagu alati PCP kolmanda koha eest pidid Tõnis ja Aivar tegema ümberlaskmise. Milliseks kujunes täpne lõppskoor, seda saab vaadata tulemuste tabelist. Lõpetasime esimese etapi šašlõki ja tordiga ning autasustamisega. Oli külm, tuuline, päikest täis ja tore nädalavahetus.