Reeglid

REEGLID

Tactical Targeti™ eesmärk on saada pihta märgile! Eesmärk pühitseb abinõu!

Laskmine toimub vabas looduses eelnevalt ettevalmistatud radadel, kus on tagatud turvalisus nii laskjale kui ka kaasvõistlejatele ja kaasaelajatele. Ühel rajal võib olla suvaline arv laskekohti. Rajal on sihtmärgid nii õhupüssile kui ka õhupüstolile. Sõltuvalt raja ülesehitusest võivad ülesanded rajal olla erineva iseloomuga. Laskja valib Temale sobiva laskeasendi ise, arvestades sealjuures taktikaliselt oma oskusi, keskkonda, märgi kaugust või suurust, ülesande iseloomu, oma relva eripära ning lisavarustust. Punktiarvestus on diferentseeritud.

1. Relvad

1.1. Tactical Targeti™ (TT™) laskmisel on lubatud kasutada kõiki õhkrelvi kaliibriga 4,5 mm ehk Cal .177
1.2. Relvadele pole võimsuspiiranguid.
1.3. Relval võib kasutada mistahes mõistlikku lisavarustust sõltuvalt laskeülesande täitmise iseloomust.

2. Optika

2.1. TT™ relvadel võib kasutada erinevate parameetritega optilisi sihikuid.
2.2. TT™ laskmisel võib osaleda ka lahtiste sihikutega, optiline sihik pole kohustuslik.
2.3. TT™ laskmisel võib kasutada punatäpp, kollimaator ja lasersihikuid.

3. Laskemoon

3.1. TT™ laskmisel võib kasutada mistahes kuju ja kaaluga 4,5 mm diaboole.

4. Sihtmärgid

4.1. Sihtmärgid on reeglina valmistatud vastupidavast metallist.
4.2. Sihtmärkide materjal on valitud sõltuvalt laskeülesande iseloomust.
4.3. Sihtmärkide mõõdud õhupüssist laskmisel on 15 mm, 25 mm ja 40 mm.
4.4. Sihtmärkide mõõdud õhupüstolist laskmisel on 25 mm, 40 mm ja 60 mm (soovi korral võib lasta ka 15 mm märki).
4.5. Sihtmärgid paiknevad rajal vähemalt kolmel erineval kaugusel, välja arvatud eriülesannete märgid. Lähimal asuv märk on peamiselt mõeldud püstoliga tabamiseks.
4.6. Sihtmärkide miinimumkaugus õhupüssist laskmisel on 8 m ja maksimumkaugus 60 m. Erandina võib tabamist võimaldav märk olla seatud kuni 100 m kaugusele.
4.7. Sihtmärkide miinimumkaugus õhupüstolist laskmisel on 8 m ja maksimumkauguse piirab laskja kogemus ja relva omadused.
4.8. Sihtmärkide kauguse hindamiseks ja ballistiliste arvutuste tegemiseks võib kasutada kaugusmõõtjat, ballistilisi kaarte ja kalkulaatoreid. Samuti on lubatud kasutada abivahendeid tuule suuna ja tugevuse määramiseks.
SIC! Kui laskmisel osalevad ka lapsed, siis nende märgid võivad olla suuremad ja asetseda lähemal. Minimaalne laskekaugus on 8 m.

5. Laskeasendid

5.1. TT™ laskmisel võib laskja sihtmärgi tabamiseks kasutada talle kõige paremini sobivat laskeasendit, mida laskeülesanne võimaldab. Laskeasendite mõned näited on reeglite lõpus.
5.2. Laskeasend mõjutab märgi tabamisel saadavat punktiarvestuse kordajat, mis on toodud allolevas Tabelis 1.
5.3. Laskeasendi valimisel võib kasutada looduslikke või tehislikke abivahendeid.

6. Punktiarvestus

6.1. Punktiarvestus sõltub järgmistest teguritest:
• laskeasend,
• märgi kaugus laskurist,
• märgi suurus või raskusaste,
• relva tüüp (PCP, vedrurelv, vms).
6.2. Punktiarvestus eriülesande lahendamiseks sõltub vastavalt ülesande iseloomust näiteks
• ajalimiidist,
• sooritatud laskude arvust ülesande lahendamiseks,
• ülesande spetsiifilisest punktiarvestusest.
NB! Eriülesande lahendamisel kehtib reegel, kõigile võrdselt, seega arvestatakse ainult ülesande lahendamisega kaasnevaid punkte. Laskeasendi valik punkte ei muuda.
Vedrurelva laskekoht või märk on lähemal kui PCP relva puhul.
6.3. Punktiarvestuses on vedrurelvadele koefitsient korda 1,2
6.4. Laskeasendist tulenevad punktiarvestuse kordajad on esitatud Tabelis 1 ja täpne punktiarvestus on esitatud Tabelis 2.

6.5. P1 märkide kaugus on 8 – 15 meetrit. P1 on peamiselt püstoli rada. P1 märgid on Ø 60 mm, Ø 40 mm, Ø 25 mm.
6.6. P2 märkide kaugus on 20 – 35 meetrit. P2 märgid on Ø 40 mm, Ø 25 mm, Ø 15 mm.
6.7. P3 märkide kaugus on 30 – 45 meetrit. P3 märgid on Ø 40 mm, Ø 25 mm, Ø 15 mm.
6.8. P4 märkide kaugus on 8 – 105 meetrit. P4 märgid on peamiselt eriülesannete tarbeks.
6.9. Ühel võistlusel võib olla maksimaalselt kuni kolm eriülesannet, mille märkide kaugus jääb vahemikku 8–105 m. Eriülesande iseloom tehakse teatavaks võistluspäeval pärast klassikaliste laskekohtade läbimist. Eriülesannete lahendamine toimub suuremates gruppides. Eriülesannete laskejärjekord pannakse paika loosimise teel.

7. Laskmine

7.1. Laskmine toimub rajal enamasti paaridena laskur ja vaatleja, kes pärast sooritust oma kohad vahetavad.
7.2. Laskurpaarid lastakse rajale üle kahe laskekoha (1; 3; 5 jne).
7.3. Laskur laseb ja vaatleja kontrollib tabamust ning märgib punkte. Tabamuseks loetakse, kui märk liigub. Pärast laskmist vahetatakse kohad.
7.3.1 Juhul kui vaatleja ja laskuri vahel on erimeelsus märgi liikumise (tabamise) osas, antakse laskurile     uus võimalus soorituseks, seda klausliga, et nüüd peab laskur tabama punkti saamiseks kahel järjestikusel korral sama märki laskeasendit muutmata.
7.3.2. Antud võimalust on võimalik kasutada maksimaalselt kolmel korral ühe võistluse jooksul, eriülessandes antud võimalus puudub!
7.4. Iga märgiposti (P1; P2; P3) pihta võib teha 2 lasku (märgipost koosneb enamasti kolmest erisuurusega sihtmärgist). Olgem taktikalised 🙂
7.5. Enne lasu sooritamist peab laskur ütlema selgelt, millist sihtmärki ta laseb.
7.6. Sihtimiseks ja lasu sooritamiseks ei ole mõistlik kulutada rohkem kui 2 minutit.
7.7. Paariline võib mõõta ka ajakulu.
7.8. Lask loetakse sooritatuks, kui päästik on lõpuni tõmmatud. Kui diabooli rauas ei olnud, loetakse lask samaväärseks möödalasuga.
7.9. Kui kuuldakse ükskõik kelle poolt öeldud lauset „Tuli seis!”, tuleb laskmine koheselt lõpetada.
7.10. Kui osalejaid on arvuliselt rohkem kui laskekohti, toimub laskmine 3-liikmeliste gruppidena: laskur ja kaks vaatlejat.
7.11. Võistluse ajal ei ole lubatud relva vahetada. Erandiks on kasutatava relva muutumine tehniliselt laskevõimetuks või ohtlikuks. Otsuse teeb võistluse korraldaja.

8. Ohutus

8.1. Võistlusel võivad laskjad riietuse osana kasutada erksavärvilist ohutusvesti.
8.2. Kõik võistlejad asetavad relva hoides päästikusõrme kas päästikukaitsmele või relvaraamile, seda ka laadimata relvaga. Sõrm võib liikuda päästikule ainult lasu sooritamiseks. Enne sõrme liikumist päästikule tuleb veenduda, et relvaraud on suunatud ohutusse suunda. Ohutuks suunaks loetakse võistlustel märkide suunda.
8.3. Ükski inimene ei tohi siseneda laskesektorisse. Laskesektoriks loetakse ala, kuhu on paigaldatud märgid ja mis asub laskurist eespool. Seda ka siis, kui relv on laadimata.
8.4. Relva laadimisel tuleb raud suunata laskesektorisse (märkide suunda).
8.5. Relva võib laadida alles pärast laskekohta jõudmist ja enne lasu sooritamist.
8.6. Laskerajal ja laskekohal ei tohi ületada „tulejoont” – mõttelist piiri relvarauast sihtmärkide suunas.
8.7. Kui relva, sihtmärgi või kaaslasega on mingi probleem, tuleb selgelt öelda „Tuli seis!”.
8.8. Proleemi lahenemisel ja laskmise jätkamiseks, tuleb selgelt öelda „Tuli vaba!”.
8.9. Relvaga liikumisel ühest laskekohast teise, peab relv olema laadimata ning relvaraud suunatud õhku või maapinnale.
8.10. Vabaks laskmiseks on eraldi laskeala, kus saab seadistada sihikut ja teha piiramatult laske. Märkide kaugus vabal laskealal on paigaldatud laskeala seinale.
8.11. Kõigil osalejatel ja kaasaelajatel on õigus pöörduda võistluse korraldajate poole mistahes ohutust rikkuvate 8.2. tegevuste korral. Ohutuse küsimus otsustatakse pärast probleemi ilmnemist kohapeal.

9. Hea tava

9.1. Laskmisel ei sihita ega lasta linde ega loomi, inimestest rääkimata.
9.2. Laskmisel ei tekitata kahju kaaskodanike mistahes varale.
9.3. Kaasvõistleja varustust ega laskmisoskust ei arvustata ja enda varustuse ning oskustega ei kiidelda.
9.4. Võimalusel tuleks üksteist aidata nõu, jõu ja kogemustega!
9.5. Peale võistlust värvitakse uuesti radade sihtmärgid.

10. Eesmärk

10.1. Võimaldada tegeleda laskespordiga kõikidel õhupüssi või õhupüstoli omanikel.
10.2. Veeta mõnusalt vaba aega värskes õhus koos meeldivate inimestega.
10.3. Vestelda relvade, ballistika ja miks mitte muudel vabalt valitud huvitavatel teemadel.
10.4. Eesmärk pühitseb abinõu! Exitus Acta Probat!

Laskeasendid.

Siin on mõned näited võimalikest laskeasenditest. Laskeasendi valib laskja ise, piiranguid ei ole.