Võistlused

reIndepedence Day Open 2021

Tacticali klubi 2021 aasta avatud võistlused on tehtud! Kevadisel võistlusel jõudis osalejate arv kriitilise piirini ja võistlusrajad said otsa 🙂 Panime pead tööle ja muutsime kogu Tactical Targeti võistlussüsteemi. Summa summarum jäi punktiarvestus samaks, kuid endise üheksa raja asemel on nüüd radasid 15 ja laske võistlusel 60. Nüüd saab paaridena paugutama minna 30 laskurit.

Ettevalmistused Suureks Muudatuseks algasid peale kevadist võistlust 🙂 Uued märgipostid, lisamärgid, punktitabelid, Excel ja mis kõik veel said suvekuudel valmis meisterdatud. Tegelikult kahe auhinna tegemine algas juba jaanuaris. Eelmisel suvel tormiga murdunud paarisaja aastase kase oksast sai nikerdatud SPR ja PCP klassi karikad.

Meie klubi juunior Ragnar puudus esimeselt FT etapilt ja oli jahil. Ikka õilsa eesmärgi nimel – pakkuda taasiseseisvumispäeva võistlusel väga erilisi suupisteid 🙂 Pikasöödi talu mesinikul Toomasel õnnestus põuasel suvel mesilastega siiski konsensusele jõuda ning võistlejatele tellitud auhinnad purkidesse talletada 🙂

Kaks suvekuud pakkusid tõeliselt ilusat ja kuuma suve. Päike säras ja loodus kuivas. Augustiga sai see idüll otsa ning hakkas sadama. Mida lähemale jõudis 20. august, seda rohkem kallas taevast vett. Nädal enne võistlust panime üles võistlusrajad. Midagi hullu ei olnud, tee, raisemik ja kraavid olid veel kuivad. Tiigi veetase võimaldas ühe märgi panna kenasti ca 10 cm veepinnast kõrgusele.

Rajad said valmis ja jäi vaid oodata võistluspäeva. Esmaspäevast hakkas sadama, korralikult. Tartus uputas, Tallinnas kallas vihma. Nii terve nädala. Neljapäeval Lukule jõudes oli selline tunne, et siin on sadanud 24/7. Kõik oli vettinud ja iga lohk triiki vett täis. Tiigis olevast märgist paistsid veel spinnerid. Märgipostidele numbreid kinnitades selgus, et ka raisemik on kaetud veega. Ilmaprognoos lubas siiski reedeks laskmiskõlbuliku ilma. Õhtul läks taevas selgeks, kuu tõusis ja tähed särasid pimedas augustiöös.

Võistluspäeva hommik oli sombune. Viimased ettevalmistused olid veel vaja teha. Hakkas sadama, alguses natukene, lootsime, et see sadu läheb üle ja edasi kehtib lubatud kuivem ilmaprognoos. Sadu muutus tugevamaks ja siis müristas ning õige padusadu algas. Veehulk, mis tunniga taevast tuli, suutis ka mäe otsa lombid tekitada 🙂 Tiigis oleva märgi alumine spinner kadus vee alla.

Pähe tikkus vägisi mõte, et äkki peaks võistluse jätma ära … Kuid ettevalmistustega olime näinud kurja vaeva ning võistlejad juba saabusid. Meil on suur klubi ja me tunneme tähtsaid tegelasi 🙂 Helistasime kõrgel ametipostil olevale meteoroloogile ning palusime see jama lõpetada! Mõjus 🙂 Pilved kadusid ja saabus päike koos tuulega.

Võistlejad kogunesid. Kiluvõileibade, pirukate, tee ja kohvi kõrval arutati, kelle kodukandis on rohkem augustis sadanud 🙂

Võistluse avamisel tuli esimene rahvuslik üllatus. Pühalepa rahvariietes Jane pakkus osalejatele hülgelihaga tikuvõileibu. Ragnari ja Toomase kevadine hülgejaht oli edukas. Hülgeliha viimine sellisesse konditsiooni, et seda ka süüa saaks, võttis meil Tõnisega terve päeva. Täpsemalt ei kirjelda seda protseduuri, kuid see on esimene ja vist ka viimane kord valmistada lepapuudega suitsutatud hüljest 🙂

Võistlus algas ja uutmoodi süsteemi katsetamine samuti. Laske ja radasid oli rohkem, kuid kogu võistlus kulges dünaamilisemalt. Ootamist oli vähem ja peaaegu kogu aeg oli mõni vaba rada, kus oma lasud teha. Päike säras, kuid tuul oli päris korralik. See sundis kiirelt mõtlema, millist laskmisstrateegiat kasutada ja kui suuri riske võtta. 15 rada läbitud, tuli veel teha lisaülesanne – viis lasku ca 11-12 meetri kauguselt biathloni märklauda. 11 mm avad on ikka päris väikesed, isegi optikast vaadates 🙂

Võistluse lõppedes ootas võistlejaid kukeseenesupp. Seekord päris „omaaia” seentest ei piisanud, sest ega seened ilma vihmata ei kasva 🙂 Punktitabelitest andmed arvutisse, nimed diplomitele ja siis auhinnatseremoonia. Seekord said kõik osalejad auhinnaks purgi Pikasöödi talu mett. Tulemused tulid sellised: 

SPR – 1. Eva Maria, 2. Heli, 3. René

PCP – 1. Tiit, 2. Virgo, 3. Martin

Kahe Tactical Open võistluse kokkuvõttes said kasepuust meisterdatud auhinnad SPR klassis Eva Maria Tõnurist ja PCP klassis Martin Rebane.

Viimase rahvusliku üllatusena pakkusime magustoiduks kamavahtu kuivatatud maasikate ja mustikaga.

Pildid päikeselisest ja tuulisest päevast on siin.

Selleks hooajaks kõik, ootame uut navigatsioonihooaega uuel aastal!