EIO 2019 ehk Estonian International Open.
Lugu meie klubi osalemisest EIO 2019 võistlusel Jõulumäel. Tuleb natuke pikem jutt, kellel kiire, see võib lugeda korralise puhkuse ajal 🙂
Sügisel, kui Heli ulatas mulle EIO võistluskutse, mõtlesin, et võiks ju minna sellise taseme võistlust lihtsalt vaatama 🙂 Laskmise areng on olnud meie peres viimase kümne kuuga päris kiire. Kevadel oli selge, et osaleme Eva Mariaga. Liitus ka Meelis. Läksime omandama kogemusi ja neid me ka saime.
Heli palus abi korraldamisel ja eraldasin oma korralisest puhkusest nädala. Teispäeva hommikul olin Jõulumäel. Ilm oli pilves ja üsna jahe. Kohapeal selgus, et kell 13 saabuvad Pärnu Postimehe ajakirjanik ja fotograaf tegemaks FT spordialast lugu. Ok. See tähendas seda, et oli vaja saada paika Zero Range väljak. Ilm muutus hullemaks, hakkas tibutama. Tegime Heliga paari tunniga ühe poole staadionist testrajaks. See tähendab seda, et tuleb mõõta täpsed vahemaad staadionil ja iga 5 meetri järel paigaldada testlehe kinnitus. Selliseid radasid – 9, 10 – 50 meetrini, tegime kaks. Ajakirjanik saabus, vihma hakkas sadama ja meie tegime näitliku FT laskmist testrajal ja siis metsas. Kella kolmeks olime vettinud.
Kolmapäev kulus vihmase ilmaga metsas radade parandamisel. Jõulumäel olid laagris lapsed, kes tegid metsas jooksutrenni. Kuna trenn on nõme, siis oli jube lahe peksta puruks FT radade märgistust ning loopida rajamärke mustikatesse… Samuti on väga põnev tõmmata märkide nööre üle tee, või ehk vista nöörikerad metsa. Ühesõnaga – lihtsalt üks päev teiste s… parandades.
Neljapäeval sõitsin hommikul Tallinna, et tuua võistlema Eva Maria. Ilm oli ilus, päike säras ning õhtusel EIO avatseremoonial tundus kõik kena. Kohale olid tulnud FT laskurid Leedust, Ukrainast, Venemaalt, Norrast, Saksamaalt ja USA-st. Kõik sõbralikud ja lahedad kujud 🙂
Reede oli võistluse esimene päev. Vihma sadas, tuul oli ca 10 m/s. Selle päeva võistlusrada oli Blue Lane. Männimetsas, mäest üles ja alla laskmine. Märkide kaugused 9 – 50 meetrit. Tegime esimesed lasud ja … mööda. Tekkis selline nõme tunne, et miks me siia tulime … Sellise tuulega ei oska sihtida. Kui palju tuleks kompenseerida, kas sihtida tabamisalast väljapoole, kuidas üldse pihta saada? Suur osa märke olid 40 – 50 meetri kaugusel. Tegime umbes 4 rada 0 tulemusega. Olemine hakkas üsna kehvaks minema. Kuna kõik laskurid on sõbralikud ja proovivad ikka aidata, meenus Reinu õpetus – „Kui sa ei tea kuhu sihtida ja palju kompenseerida, sihi keskele”. Jätkasime seda soovitust järgides. Esimesed märgid kukkusid. Vaikselt hakkas tekkima ka tunnetus tuule arvestamisega. Saime mõlemad 20 punkti, Meelis sai 8 tabamust.
Laupäeval oli ilm natuke parem, sest ei sadanud. Tuul oli endiselt tugev ja lisaks puhanguline. Sedakorda laskmiseks Yellow Lane. Maastik umbes sama, kuid veel rohkem künkaid. Märgid ikka kuskil mäeotsas või siis kaugel silmapiiril 🙂 Eva Maria on üllatavalt kange iseloomuga, talle käis eelmise päeva tulemus närvidele. Mingil hetkel ta teatas, et laseb hirmu ja vihaga. Hirm jääda viimaseks ja viha, sest ei saa pihta. Dziisus, ma olin püsti hädas, et neiuga sammu pidada 🙂 Mingil hetkel sain aru, et pole mõtet. Minus ei ole seda sportlasehinge, proovisin laskmist nautida ja õppida tuult. Päev lõppes tulemusega – Eva Maria 31 punkti, minul 24 ja Meelisel 11.
Viimane päev oli ilm pilvealune ja endiselt tugeva tuulega, veel muutlikuma ja kohati tugevamaga, kui laupäeval. Black Lane kulges keset metsa, natuke vähem üles-alla paugutamist. Mõned lakke ja keldrisse sihtimised tuli ikka teha 🙂 Sedakorda oli tuul ikka väga jabur. Vaheldumisi tuulevaiksed hetked ja päris korralikud iilid. Lisaks mängivad kaasa metsateed, kus tuulesuund muutub vastavalt tee suunale. Jällegi sai omandada kogemusi ja õppida. Kahe märgi laskmiseks on aega 3 minutit. Kui me muidu liikusime plikaga üsna heas tempos, siis nüüd kasutasime oma 3 minutit ära, et oodata tuule vaibumist. Mõnikord see õnnestus ja mõnikord mitte 🙂 Päeva lõpuks oli tulemus – Eva Maria 28 punkti, minul 27 ja Meelisel 10.
Esimese koha selgitamiseks tehti ümberlaskmine. Thorsten Roth ja Sergey Zubenko punktisumma oli võrdne. Harjutusväljakule pandi kahele suvaliselele kaugusele märgid. Kohtuniku otsusel, tuli lasta põlvelt. Kes esimesena märki maha ei saa on II koha omanik. Võitis Thorsten ja esikoht läks Saksamaale 130 punktiga.
Eva Maria tuli vedrurelvade naistearvestuses 4. kohale 79 punkti, 3. koht 80 punkti, 2. koht 81 punkti ja 1. koht 97 punkti.
Hull laps 🙂 Aga tegelikult olen ma tema saavutusega ülirahul! Ma ei tea, kuidas ta seda teeb, aga õnnestub see tal hästi. Pildid on galeriis!
